NEO-FFI skaalal põhinev võrdlev analüüs Euroopa, Ameerika ja Ida-Aasia elanikkonna kohta. Käesolev uuring tugineb Costa ja McCrae (1985) teedrajavale tööle, kes avaldasid NEO isiksuse inventuuri (NEO-PI), millele järgnes NEO-FFI (Costa & McCrae, 1989). Saucier (1998) töötas välja 13 NEO-FFI alaskaalat, mis näitasid kõrget alfa-usaldusväärsust. Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida viie suure isiksuseomaduse psühhomeetrilisi omadusi Ida-Aasia ja Lääne valimites, et uurida valimite kultuurilist konteksti. Arvestades NEO-PI-R pikkust (240 küsimust), mis on osutunud valimi täpsuse seisukohalt ebausaldusväärseks (Jones, 2019), kasutati käesolevas uuringus NEO-FFI skaalat, mis sisaldab juhuslikult „ebajärjekindlate vastuste” küsimusi.
1. Uuringu teema ja meetodid
1.1. Teemad
Uuringusse kaasati kokku 1812 osalejat, kellest 1607 täitsid uuringu küsimustikuosa. Esmase skaala võrdlusrühma moodustasid Euroopa ja Ameerika A-rühm, samas kui alaskaalade võrdlusrühma moodustasid Euroopa ja Ameerika B-rühm. Täpsemad andmed on esitatud tabelis 1.
1.2 Metoodika
Käesolevas uuringus kasutati osalejate hindamiseks NEO-FFI skaalat. Lisaks lisati F-skaalasse kümme juhuslikult valitud küsimust, et teha kindlaks, kas osalejad vastasid suvaliselt. Seda lähenemisviisi kasutati selleks, et suurendada kehtivate küsimustike täpsust.
2 tulemust
Selgus, et valimigruppide sooline koosseis ja haridustase olid sarnased; seetõttu ei arvesta järgnev analüüs olulisi erinevusi osalejate arusaamades skaalast.
2.1 Peamiste skaalade võrdlus
Nagu on näidatud tabelis 2, ilmneb peamiste skaalade puhul selge erinevus keskmiste punktisummade ja standardhälvete osas ühelt poolt Euroopa ja Ameerika valimite ning teiselt poolt Ida-Aasia valimite vahel.
2.2 Ida-Aasia meeste ja naiste peamiste skaalade võrdlus
Tabelis 3 on esitatud Ida-Aasia meeste ja naiste valimite peamiste skaalade keskmised skoorid ja standardhälbed.
2.3 Alaskaalade punktisummade võrdlus
Nagu on näidatud tabelis 4, ilmneb alaskaalade keskmiste punktisummade ja standardhälvete osas selge erinevus Euroopa ja Ameerika valimite ning Ida-Aasia valimi vahel.
3. Järeldused/arutelu
Andmed näitavad, et Ida-Aasia ja Lääne elanikkonna sotsiaalsete väärtuste ja sotsiaalse keskkonna erinevuste tõttu esineb mõõtmistulemustes märkimisväärseid erinevusi.
3.1 Esmased skaalad
3.1.1 Neurootilisus
Neurootilisuse skaala annab aimu inimese emotsionaalsest stabiilsusest. Need, kes saavad skaalal kõrge tulemuse, kalduvad kogema ärevust ja depressiooni ning nende emotsionaalsed kõikumised on märgatavamad.
Lääne valimi ja Ida-Aasia valimi neurootilisuse skooride vahel tuvastati märkimisväärne erinevus, mille mõju suurus oli mõõdukas (d = -0,428). See tulemus viitab sellele, et lääne rahvastikud võivad tegelikult ilmutada suuremat emotsionaalset stabiilsust, mis on vastuolus levinud arvamusega, et „Ida-Aasia inimesed on emotsionaalselt tagasihoidlikumad“. Kuigi sellel erinevusel on teatavad praktilised tagajärjed, on selle ulatus piiratud ning järeldusi tuleks teha ettevaatlikult.
Selles kontekstis võivad olulised olla järgmised tegurid:
(1) Kultuurilised tegurid
Lääne kultuurid julgustavad inimesi oma tundeid aktiivselt väljendama. Seevastu Ida-Aasia kultuurides pannakse suuremat rõhku üldisele harmooniale.
Ida-Aasia kultuurides rõhutatakse kollektiivset vastutust ja ühiskondlikke norme, samas kui lääne kultuurides soodustatakse individualismi ja eneseaktsepteerimist.
(2) Sotsiaalne keskkond
Ida-Aasia ühiskondades valitseb praegu äge konkurents, mis avaldab inimestele märkimisväärset survet hariduse ja karjäärivõimaluste osas. Seevastu Lääne ühiskondades pannakse tavaliselt suuremat rõhku inimese isiklikele tunnetele.
(3) Käitumismustrid
On näidatud, et Ida-Aasia kultuurides esineb kalduvus välisele põhjendamisele, mille puhul rõhutatakse sotsiaalseid ja keskkonnategureid. Seevastu on täheldatud, et lääne kultuurides valitseb kalduvus sisemisele põhjendamisele, mida iseloomustab rõhuasetus isiklikule kontrollile.
Ida-Aasia kultuurid julgustavad inimesi oma emotsioone alla suruma, samas kui lääne kultuurid julgustavad inimesi oma emotsioone õigel ajal välja elama.
3.1.2 Ekstravertsus
Mõistet „ekstravertsus“ määratletakse isiksuseomadusena, mis avaldub inimestes, kes on väga seltsivad, entusiastlikud ja otsivad aktiivselt uusi elamusi.
Lääne ja Ida-Aasia valimite vahel täheldati skaala ekstravertsuse skoorides märkimisväärset erinevust, mille mõju suurus oli suur (d = 2,593).
Selles kontekstis võivad olulised olla järgmised tegurid:
(1) Sotsiaalkultuurilised tegurid
Lääne kultuurid soodustavad pigem eneseväljendust, samas kui Ida-Aasia kultuuridele on iseloomulik suurem tagasihoidlikkus ja teiste arvamuste suurem arvessevõtmine.
(2) Sotsiaalne keskkond
Ida-Aasia ühiskondlikku keskkonda iseloomustab distsipliini rõhutamine ja traditsiooniliste väärtuste järgimine. Seevastu Lääne ühiskondades julgustatakse aktiivset suhtlemist teistega ja valitseb enesekindlus.
Ida-Aasias võidakse liiga avatud iseloomu pidada rahulikkuse puudumiseks, samas kui läänes peetakse ekstravertsust üldiselt soodsaks isiksuseomaduseks.
(3) Käitumismustrid
On tõestatud, et madalam ekstraversiooni tase viitab inimese kalduvusele introspektsioonile, mitte sotsiaalsele suhtlemisele. See võib mõjutada emotsioonide väljendamise viisi ja inimese võimet toime tulla stressiga.
3.1.3 Avatus
Avatuse skaala näitab inimese valmidust uute kogemuste omaksvõtmiseks, abstraktset mõtlemist ja kunstilist tundlikkust. Kõrgemaid tulemusi saavutanud inimesed kalduvad näitama suuremat huvi avastamise ja uuenduste vastu.
Selgus, et avatuse skoorid olid lääne valimites oluliselt madalamad kui Ida-Aasia valimites, näidates märkimisväärset mõju suurust (d = -1,839). See tulemus võib olla vastuolus varasemate oletustega avatuse kultuuriliste erinevuste kohta.
Selle nähtusega võivad olla seotud järgmised tegurid:
(1) Kultuurilised tegurid
Kuigi lääne ühiskonnad on tuntud individualismi ja innovatsiooni soodustamise poolest, on oluline märkida, et teatud sotsiaalsed rühmad võivad suhtuda uutesse ideedesse vähem vastuvõtlikult (eriti praeguses, üha konservatiivsemaks muutuvas sotsiaalses keskkonnas).
Viimastel aastatel on Ida-Aasia läbinud kiireid majanduslikke, tehnoloogilisi ja kultuurilisi muutusi, mille tulemusena on ida-aasialased muutunud avatumaks ja kohanenud paremini ühiskonna pidevalt muutuvate nõudmistega.
(2) Haridus ja kognitiivsed stiilid
Viimastel aastatel on Ida-Aasia haridussüsteem muutunud mitmekesisemaks ja avatumaks, mis võib olla kaasa aidanud Ida-Aasia elanike suuremale avatusele.
Kuigi lääne kultuurid tervikuna kalduvad soodustama avatust, on oluline märkida, et teatud sotsiaalsed rühmad võivad erinevate keskkonnamõjude, väärtuste või poliitiliste seisukohtade tõttu olla vähem avatud.
(3) Sotsiaalne keskkond on
Uued tehnoloogiad ja ärimudelid arenevad Ida-Aasias pidevalt, mis võib innustada ida-aasialasi omaks võtma avatumat mõtteviisi.
Karjääriarengu mudelite mõju inimeste suhtumisele uutesse keskkondadesse ja ideedesse on teema, mida on uuritud paljudes uuringutes. Näiteks võib praegune tihe konkurents tööturul Ida-Aasias muuta inimesed avatumaks uute kontseptsioonide suhtes, samas kui lääneriikides võivad teatud traditsioonilised tööstusharud toetuda rohkem senisele kogemusele ja kognitiivsetele raamistikele.
3.1.4 Sõbralikkus
Sõbralikkuse skaala peegeldab selliseid iseloomujooni nagu koostöövalmidus, empaatia, usaldus ja altruism. Inimesed, kes saavutavad sellel skaalal kõrgeid tulemusi, on rohkem kalduvad sotsiaalset harmooniat säilitama.
Selgus, et Euroopa ja Ameerika valimite meeldivuse skoorid olid oluliselt kõrgemad kui Ida-Aasia valimite omad, kusjuures mõju suurus oli märkimisväärne (d = 1,503).
Selles kontekstis võivad olulised olla järgmised tegurid:
(1) kultuurilised tegurid
On teada, et Euroopa ja Ameerika kultuurid julgustavad inimesi ennast aktiivselt väljendama ja positiivset sotsiaalset käitumist ilmutama. Seevastu Ida-Aasia kultuurid on pigem tagasihoidlikumad.
Lääne inimeste seas on täheldatud kalduvust käituda avalikes olukordades sõbralikult ja koostöövalmilt. Seevastu on leitud, et Ida-Aasia inimesed ilmutavad võrreldes sellega tagasihoidlikumat käitumist.
(2) Sotsiaalne keskkond
Ida-Aasia sotsiaalset keskkonda iseloomustab distsipliini ja traditsiooniliste väärtuste rõhutamine, samas kui lääne sotsiaalne keskkond võib soodustada aktiivsemat sotsiaalset käitumist.
Lääne kultuurides peetakse meeldivust üldiselt positiivseks isiksuseomaduseks. Seevastu Ida-Aasia kultuurides võivad teised liigset meeldivust tõlgendada otsustamisvõime puudumisena.
(3) Käitumismustrid
Kõrgem meeldivuse tase võib viidata isiku suuremale kalduvusele osaleda koostöölises käitumises ja näidata sotsiaalsetes olukordades sõbralikku käitumist.
3.1.5 Kohusetundlikkus
Kohusetundlikkuse skaala peegeldab selliseid iseloomujooni nagu enesedistsipliin, vastutustunne ja eesmärgipärasus. Inimesed, kes saavutavad selles skaalas kõrgeid tulemusi, kalduvad panema suuremat rõhku korrale ja planeerimisele.
Kahe valimi kohusetundlikkuse tulemuste vahel täheldati märkimisväärset erinevust; lääne valimi tulemused olid kõrgemad, kusjuures mõju suurus oli märkimisväärne (d = 2,920).
Selles kontekstis võivad olulised olla järgmised tegurid:
(1) Kultuurilised tegurid
Lääne kultuurid on tuntud selle poolest, et need soodustavad isiklikku iseseisvust ning panevad suurt rõhku isiklikule vastutusele ja enesejuhtimisele. Seevastu Ida-Aasia kultuurid kalduvad rõhutama suhteliselt paindlikke inimestevahelisi suhteid.
(2) Sotsiaalne keskkond
On näidatud, et lääneriikide sotsiaalses keskkonnas pannakse suuremat rõhku ajahaldusele ja eesmärkide seadmisele, soodustades seeläbi enesemotivatsiooni (Jones, 2019). Seevastu võib täheldada, et Ida-Aasia sotsiaalses keskkonnas pannakse suuremat rõhku kohanemisvõimele ja kollektiivsele koostööle (Smith, 2021).
Lääne kultuurides peetakse kohusetundlikkust tavaliselt positiivseks isiksuseomaduseks. Seevastu Ida-Aasia kultuurides võidakse paindlikkust ja kohanemisvõimet pidada olulisemaks.
(3) Käitumismustrid
On tõestatud, et suurem jäikus viitab isikutele, kes kalduvad endale selgeid eesmärke seadma ja säilitama ülesande täitmise ajal tugevat vastutustunnet.
Lääne kultuurid võivad julgustada inimesi säilitama nii käitumises kui ka emotsioonides suurt enesekontrolli, samas kui Ida-Aasia kultuurid kalduvad julgustama inimesi kohandama oma käitumist vastavalt keskkonnale.
3.2 Alaskaalad
Käesoleva uuringu kontekstis tunnistatakse, et ruumi on piiratud. Seetõttu on otsustatud, et analüüs viiakse läbi kahe kõige olulisemate erinevustega alaskaala põhjal.
3.2.1 Enesehaletsus
Enesekriitika alaskaala näitab, mil määral inimesed suunavad enesekriitikat omaenda vigade suunas. Kõrgeid tulemusi saavutanud inimesed kalduvad probleeme omaenda puudustele omistama.
Selgus, et lääne valimi enesehalvustuse skoorid olid oluliselt madalamad kui Ida-Aasia valimi omad, kusjuures mõju suurus oli märkimisväärne (d = -2,161).
Selles kontekstis võivad olulised olla järgmised tegurid:
(1) Kultuurilised tegurid
Ida-Aasia kultuurides rõhutatakse sotsiaalset vastutust ja rühmaidentiteeti. Nendes kultuurides kalduvad inimesed pigem end süüdistama, kui nad ei suuda ühiskondlikele ootustele vastata. Seevastu lääne kultuurides pannakse suuremat rõhku eneseaktsepteerimisele ja iseseisvusele.
Ida-Aasia kultuurid soodustavad eneseanalüüsi ja tagasihoidlikkust, mistõttu inimesed võivad olla kalduvad omistama ebaõnnestumisi omaenda puudustele. Seevastu lääne kultuurid rõhutavad pigem isiklikke saavutusi.
(2) Sotsiaalne keskkond
Ida-Aasia ühiskondlikku keskkonda iseloomustab praegu tihe sotsiaalne konkurents, kus inimestel on hariduse ja karjäärivõimaluste suhtes kõrged ootused. Seevastu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides suhtutakse nendes valdkondades üksikisiku tulemuslikkusesse suurema sallivusega.
(3) Käitumismustrid
On täheldatud, et Ida-Aasia elanikud kalduvad kasutama välist põhjendust, mille kohaselt peavad nad ebaõnnestumise põhjuseks enda vastutust. Seevastu on näidatud, et eurooplased ja ameeriklased kalduvad kasutama sisemist põhjendust, pannes ebaõnnestumise süüks väliseid või objektiivseid tegureid.
On tõestatud, et Ida-Aasia kultuurid soodustavad emotsioonide allasurumist, samas kui lääne kultuurid soodustavad emotsioonide väljendamist ja psühholoogilist reguleerimist.
3.2.3 Prosotsiaalne orientatsioon
Mõistet „prosotsiaalne orientatsioon“ määratletakse kui inimese kalduvust teisi aktiivselt aidata, koostööd teha ja sotsiaalset heaolu edendada. See hõlmab altruistlikku käitumist, empaatiat ja sotsiaalset vastutustunnet. Prosotsiaalse orientatsiooni skaala on vahend, mis on loodud inimese prosotsiaalsete kalduvuste hindamiseks.
Prosotsiaalse orientatsiooni skaala tulemustes täheldati märkimisväärset erinevust, kusjuures lääne inimesed said idamaalastest kõrgemad tulemused. Erinevuse ulatus oli märkimisväärne ning mõju suurus oli suur (d = 0,635).
Selle nähtusega võivad olla seotud järgmised tegurid:
(1) Kultuurilised tegurid
Lääne kultuurides pannakse suurt rõhku isiklikule vastutusele ja ühiskondlikule panusele. Seevastu Ida-Aasia kultuurides võivad praktikas olla suurem mõju sotsiaalsetel normidel kui individuaalsel algatusvõimel.
Lääne kultuurides pannakse suuremat rõhku vabatahtlikule tegevusele ning inimesed osalevad sagedamini heategevus- ja kogukonnaüritustel. Seevastu Ida-Aasias võib prosotsiaalne käitumine olla märgatavam pigem perekonnas ja lähedaste ringis.
(2) Sotsiaalne keskkond
Lääne ühiskondade sotsiaalne keskkond soodustab aktiivset osalemist ühiskondlikes heategevuslikes tegevustes ja pakub rohkesti sotsiaalset tuge. Seevastu Ida-Aasia ühiskondades võib prosotsiaalset käitumist rohkem mõjutada sotsiaalsed võrgustikud.
Lääne ühiskonnas pannakse suuremat rõhku sotsiaalsele vastutusele ja ühiskondlikule tegevusele, samas kui Ida-Aasia ühiskonnas pannakse suuremat rõhku üksikisiku akadeemilisele ja karjääri arengule.
(3) Käitumismustrid
Lääne inimeste puhul on täheldatud kalduvust sisemisele omistamisele, mille puhul teiste aitamist peetakse isiklike väärtuste osaks. Seevastu Ida-Aasia inimeste puhul on täheldatud kalduvust välisele omistamisele, mille puhul prosotsiaalset käitumist peetakse sotsiaalseks vastutuseks.
NEO-FFI aruande näidis